Sombune pühapäevahommik

Pühapäevad on tavaliselt igavad... Aga sellised sombused sügishommikud küll tujutõstvalt ei mõju. Oh kuidas vahel kadestan inimesi kes sügisest rõõmu tunnevad :) Minu jaoks on see küll masendusse langemise aastaaeg. Õnneks pole miskit tähtsat ja olulist teha, muidu ei jõuaks vist sellega iial valmis. Ja nii ma siis üritangi igast päevast leida seda väikest päiksekiirt, mis positiivselt mõjuks. Tavaliselt õnnestub- olgu see siis mõnus suhtlus, ilus poiss, värviline vahtraleht või pilve tagant piiluv päike- masendus kui käega pühitud ja naeratus jälle näol säramas :) Ilusat pühapäeva!